Õunaaia rootorniiduk

Esiotsa kinnitatav 3 teraga hüdrauliline rootorniiduk, lõikelaius 1,67 m, tagantväljavisega ja noolekujulise kerega, mis on Avanti keskjoonest püsivalt 15 cm vasakule (puurea poole) nihutatud. Külgnihke silindrit ei ole. Kolm 58,42 cm (23″) tera, üks rihm ja silindrita kinnitus teevad masina lihtsamaks, ~170 kg kergemaks ja ~1 000–1 700 € odavamaks kui 4 teraga 2,0 m variandi, aga 4,5 m reavahe niitmiseks kulub 3 käiku. Kanduriks Avant 630/640 (vooluhulk eeldatud ~50–55 l/min, ~200 bar); 528 sobib ainult regulaarselt niidetud murule.

Kõik vooluhulgad ja hinnad on mälu järgi ligikaudsed – kontrolli Avanti andmesildilt enne mootori tellimist.

Siin on projekti kehtivad failid. Kui leht ja kavandi tekst lahknevad, kehtib tööjoonise leht. Varasemad versioonid on projekti kaustades arhiiv-* ja neid siin ei näidata.

Mudel näitab kogu masinat ruumiliselt. Pööra seda hiirega, liuguritega saab liigutada ujumist ja mõlemat kallet. Nupp „Tõsta Avantiga“ näitab, kuidas kere tõstes kahe ketiharu otsas ripub, ja nupp „Rihmakate“ peidab katte, et näha rihma ja pingutit. Detailil klõpsates näeb selle tähist, materjali, ülesannet ja tööjoonise lehte.

Kolm 58,42 cm tera, spindlite vahe külgsuunas 54,4 cm, keskmine tera 29 cm ettepoole (siksak): lõikelaius 2 × 54,4 + 58,4 = 167 cm, ülekate 4 cm iga tera vahel, teraotste vahe ~3 cm.

Siksakis paiknevate terade otsad ei puutu teineteist, aga külgsuunas katavad nad 4 cm üle, nii et triipe ei jää. Üks rihm ajab kõiki kolme tera: veovõllilt V1 läheb see üle pingutirulli tera 1 rihmarattale, siis juhtrulli kaudu ümber tera 2 rihmaratta, edasi tera 3 rihmarattale ja tagasi veovõllile.

Pöörlemissuund: kõik terad pöörlevad päripäeva (ühepoolne B-rihm), nagu traktori tagantväljaviskega viimistlusniidukitel. Päripäeva tera viskab niite taha oma paremalt küljelt, seega on iga tera kanal nihutatud tera taha paremale ja kere sees suunab juhtplaat niite taha. Vaal tuleb veidi ebaühtlasem kui vastassuunas paaridega, kuid muru puhul pole see oluline. Juhtplaatide kuju tasub enne valmistamist mõõta mõnelt tehase viimistlusniidukilt.

Kere kuju: nool ees, puurea pool vasakul

Ristkülik ei ole optimaalne. Keskmine tera on ees ja äärmised taga, nii et kere esiosa saab teha noolekujuliseks. Kui reavahet niita ringina (üles mööda üht puurida, tagasi mööda teist), on puud alati masina vasakul pool, seepärast on vasakul tagumine faas.

Päripäeva terad viskavad niite taha paremale, ehk puudest ja mattidest eemale reavahe keskele. Külgnihet ei ole: kere vasak serv on Avanti keskjoonest 1,07 m kaugusel, nii et ka laiade rehvidega Avanti vasak ratas jääb kere servast ~40 cm sissepoole ja kere saab sõita mattide servas. Eesmised rattad on kere servadest ~40 cm sees, nii et puurea poolel ei ulatu midagi kerest välja. Kanalite juhtplaadid tasub suunata ~15–20° paremale, et niide ei koguneks Avanti esirataste ette.

Niiduk koosneb kolmest osast: Avanti kiirkinnitusplaat koos ristitalaga → ujuv riputus → kere oma ratastel. Avanti noolt hoitakse niitmisel ujuvasendis või veidi lõdvalt, kere kaal on ratastel.

1. Kinnitusplaat. Ehitad ise (E8, joonis allpool): 10 mm tagaplaat, millele keevitatakse ostetud adapterikomplekti konks ja kaks lukustuskõrva. Plaadi esiküljele on keevitatud ristitala (E5), mille külge kinnituvad hoova kõrvad ja ketiharude kõrv. Konks ja kõrvad sobitatakse Avanti peal, nii et Avanti plaadi mõõte ette vaja ei ole. Kindlam, aga kallim on Avanti keevitatav adapterplaat (A2471 või A2472), millel on liides valmis.
2. Püsiv nihe. Külgnihke kandurit ega silindrit ei ole. Hoova kõrvad on ristitalal 13 cm plaadi keskjoonest vasakul, nii et kere keskjoon on Avanti keskjoonest 15 cm vasakul ehk puurea poole. Nihe on nii väike, et Avant ei kisu küljele, aga kere vasak serv ulatub Avantist piisavalt välja.
3. Ujuv riputus. Kere tagaserva peale on keevitatud torn pikitihvtiga. Tihvtil pöördub pea ja pead ühendab ristitalaga H-kujuline hoob, mille tihvtid on põiki. Hoob laseb kerel üles-alla ujuda ~±10 cm ja pikisuunas kalduda, pea pikitihvtil laseb kerel küljele kalduda ~±8°. Igal liikumisel on piirik: ujumist piiravad puhvrid ristitala juures ja külgkallet ketisilla puhvrid torni kaanel. Tõstmisel hoiavad kere kaks ketiharu, mis lukustavad ka külgkalde ja nina vajumise, ja transpordiks saab hoova poltidega kinni panna. Pikitihvt on kere raskuskeskme kohal, nii et tõstetud kere ripub külgsuunas loodis.
4. Rattad. 4 ühesugust pööratavat ratast (Ø 25 cm, täiskumm), kõigil samad vahetükid lõikekõrguse seadmiseks. Eesmised 2 on noole faaside ees, kere servadest ~40 cm sissepoole, et puurea poolel ei ulatuks midagi kerest välja. Esirataste postid on keevitatud 8 mm alusplaatidele (C5), mis ulatuvad faasiseinast spindli tugiplaadini A4 ja mida posti taga toetavad tugikolmnurgad C1.5, sest 4 mm ülaplaat üksi ei kanna ratta lööke ega posti momenti. Tagumised 2 on kere taga: vasak vasaku faasi ja tera 1 kanali vahel, parem tera 2 ja tera 3 kanali vahel. Nende pöördetelg on kere tagaseinast 25 cm taga, et ratas saaks tagurdades vabalt ümber pöörata, seepärast on kere ja kinnitusplaadi vahe ~54 cm. Ristitala E5 lõpeb parema hoovakõrva juures, et parem tagaratas saaks ka kere ujudes selle otsa kõrval vabalt pöörata. Sama pärast on hoob 400 mm pikk ja parema tagaratta telg x 1440 peal: nii jääb ratta ja kinnitusplaadi ribide vahele ka ujumise äärmistes asendites vähemalt ~25 mm. Paremas faasi nurgas on lisaks libisemisvastane rullik.
5. Kere serv puude poolel. Kummipuhvrit kere küljel ei ole (A8 jäeti omaniku soovil välja). Faasid tõukavad tüve kõrvale, nii et ümarat nurka pole vaja. Tüvekaitsmeid ja vaiu pole, seega hoia kere serv niites tüvedest 5–10 cm eemal: paljas terasserv kraabib koort, kui kere tüve riivab.

Masina mass on umbes 380 kg ja raskuskese ~0,79 m Avanti plaadist eespool. Niitmisel kannavad kere kaalu peamiselt selle oma rattad, aga transpordil ripub kogu mass Avanti noolel ja tekitab ~300 kg·m momendi. See võrdub ~600 kg koormaga 0,5 m kaugusel plaadist. Võrdle seda Avanti 630/640 juhendis antud tõstevõime ja ümberminekukoormusega (need on antud kindla raskuskeskme kauguse jaoks) ja hoia kere transpordil madalal.

Külg- ja eestvaade

Kere ripub kinnitusplaadi ristitala küljes H-kujulise hoova ja pea kaudu, nii et kere kaal on neljal ühesugusel rattal ning Avanti nool ainult veab. Tagumised rattad vajavad tagurdades pöörderuumi, seepärast on kere tagaserv kinnitusplaadist ~54 cm eespool. Avanti osa on skeemiline, täpsed mõõdud tuleb võtta oma masinalt ja kinnitusplaadilt.

Kere on 15 cm Avanti keskjoonest puurea poole ja see nihe on püsiv. Eesmised rattad on kere servadest ~40 cm sees, nii et puurea poolel ei ulatu kerest midagi välja. Tagumised kaks ratast on kere taga kanalite vahel ja jäävad eestvaates kere varju.

Üks grupp 2 hammasratas-hüdromootor on veovõllil V1 tera 2 taga paremal. Igal spindlil on ainult üks ühesooneline rihmaratas ja kõiki kolme ajab üks rihm: V1 → pingutirull → tera 1 → juhtrull → tera 2 → tera 3 → V1. Pingutirull lõdval poolel suunab rihma nii, et veovõlli ülekate on ~170°. Tera 2 on teistest 29 cm eespool, nii et sirge rihm puudutaks tema rihmaratast ainult ~56° ulatuses. Sellest piisab, kui kõik terad on ühtlaselt koormatud. Kui aga ainult keskmine tera satub tihedasse rohtu ja tera 1 käib samal ajal tühjalt, hakkaks rihm tera 2 peal libisema ja kuumenema. Seepärast on tera 2 taga vasakul üks fikseeritud lame juhtrull. Rihm tuleb tera 1 poolt, läheb juhtrulli tagant ümber ja sealt tera 2 rihmaratta ette, nii et ülekate on tera 1 peal ~190°, tera 2 peal ~135° ja tera 3 peal ~122°, nii et ükski rihmaratas ei libise ka siis, kui ainult üks tera saab hetkeks topeltkoormuse. Mootori teisaldamine tera 2 ülekatet ei suurendaks, sest rihmal on tera 2 naabriteks alati terad 1 ja 3. Veovõlli rihmaratas on Ø140 ja spindlitel Ø150, nii et terad pöörlevad mootorist ~7% aeglasemalt ja 23″ terade tipukiirus jääb lubatu piiresse. Kõik terad pöörlevad samas suunas ja kõik kolm spindlit on identsed tavalised ühe rihmaratta spindlid. Avanti üks lisahüdraulika ring toidab ainult mootorit.

Mootori valik

Mootori maht = vooluhulk × mahuline kasutegur ÷ pöörded. Grupp 2 mootoritel on ühine äärik, nii et kanduri vahetamisel vahetad ainult mootori.

635/640 puhul: väändemoment ≈ 16 × 185 bar ÷ (20π) × 0,85 ≈ 40 Nm ja võllivõimsus ≈ 13 kW (630: sama moment, ~11,5 kW). Hooldatud muru 1,67 m laiusel vajab ~8–11 kW, nii et võimsust jääb varuks ka kõrgemas rohus. Kui sinu Avanti vooluhulk on üle 56 l/min, mõõda spindli pöörded: 23″ tera tipukiirus ei tohi ületada ~96 m/s ehk ~3100 p/min.

Mehaanika

• Veovõll V1: vertikaalne Ø30 mm võll kahes ääriklaagris (UCF 206) kere peal oleval postil, üks ühesooneline rihmaratas Ø140 spindlite rihmarataste kõrgusel. V1 peal on lõugsidur (Rotex/Lovejoy) ja mootor. Rihma tõmme jääb laagritele, mitte mootorile. Rihmaratta suurusega saab terade pöördeid hiljem täpsustada, ilma mootorit vahetamata.
• Rihm: üks aramiidnööriga B-rihm (Gates, Optibelt), B136. Spindlite rihmarattad Ø150, veovõllil Ø140, vedruga pingutirull lõdval poolel ja üks fikseeritud juhtrull tera 2 taga (vt allpool). Rihm kannab kogu mootori võimsuse (~13 kW). Tavaline klassikaline B-rihm kannab Ø140–150 rattal 3000 p/min juures ainult ~4–5 kW, seega peab rihm olema aramiidnööriga niidukirihm, nagu kommertsniidukite 3 teraga kerel, kus üks 5/8″ rihm ajab kõiki spindleid. Tavalist tööstuslikku B-rihma kasutada ei tohi, see libiseb ja kuumeneb kiiresti üle. Rihm on ka kaitse: tera löök kivi vastu libistab rihma, mitte ei murra mootorit.
• Rihmakate 1,5 mm teraslehest või 2 mm alumiiniumist, kõrgus 180 mm, kahest eemaldatavast poolest, mis kinnituvad kuue nurgiku B8.4 külge M6 poltidega (leht B-4).

Rihma pingutamine ja pikkus

Pinguti, juhtrull ja nende koordinaadid on lehel B-3.

Leht B-3

Rihma pingutab vedruga pingutirull P1. Rull surub rihma tagakülge lõdval poolel, seal kus rihm veovõllilt ära jookseb. Lõdva poole pinge seab vedru, nii et koormuse kõikumine ei suru rulli tagasi. Rull suunab rihma ka nii, et veovõlli ülekate on ~170°. Rihma venimisel liigub rull ise edasi, ~7 mm iga 10 mm venimise kohta.

Li on siseümbermõõt (B136 tähendabki 136 tolli), Ld on arvutuspikkus mööda rihma keskjoont. Niidukirihmu müüakse sageli välispikkuse järgi, näiteks „5/8 × 138½″“. Vali aramiidnööriga rihm, mis lubab tagakülje rulle (Gates, Optibelt jt niidukirihmad).

Arvutus eeldab, et spindlite rihmarataste arvutusläbimõõt on 150 mm, veovõllil 140 mm ja mõlemad rullid on Ø115. Iga ratta +10 mm läbimõõt teeb rihma ~10–15 mm pikemaks. Rulli käik katab −25…+25 mm erinevuse, nii et sobib ka B135 või B137. Kui ostad teistsugused rattad, paigalda need enne rihma tellimist ja mõõda mõõdulindiga ümber rataste äärte ja üle juhtrulli ning tööasendis oleva pingutirulli. See ongi rihma välispikkus.

Ehitus. Tihvti, rullide ja vedrukõrva kohad on koordinaaditabelis. Ülaplaadi alla ei jää ühtegi polti, sest terad käivad seal.

• Hoob B7: lattraud 295 × 50 × 8, otsad R25. 25 mm otsast on keevitatud puks (ostetav hoonitud silindritoru 30 × 20, pikkus 30, hoovas Ø21 ava), 175 mm juures rulli polt (150 mm pöördtihvtist) ja 255 mm juures vedru auk Ø11 (230 mm pöördtihvtist).
• Pöördtihvt B10: kalibreeritud latt C45 Ø20 h9, pikkus 60, läbi 60 × 60 × 8 tugiplaadi ja alt plaadiga tasa keevitatud; tugiplaat on keevitatud ülaplaadile. Tihvti ülaotsas on Ø5 põikava (53 mm alumisest otsast), mis puuritakse enne keevitamist puurpingis V-plokis. Hoob lamab tugiplaadil, peal on seib ISO 7089 20 ja splint ISO 1234 5 × 32. Määri.
• Pingutirull: ostetav lame rull Ø115–127, laius vähemalt 25 mm, laagriga, ava 16 mm (niidukite „flat idler 4½″ × 5/8″“). Rulli polt M16 keeratakse hoova peale keevitatud mutrisse, vahel on puks Ø25 × 26 (polt M16 × 80). Nii on rull rihmaga samal kõrgusel.
• Juhtrull B12: samasugune lame rull Ø115 nagu pingutirull, tera 2 taga vasakul (x 830, y 510). See on fikseeritud. Rihm tuleb tera 1 poolt, läheb rulli tagant ümber ja sealt tera 2 rihmaratta ette, nii et tera 2 ülekate on ~135°. Alus on pikk mutter DIN 6334 M16 × 48 (SW24, tsinkimata), mis on keevitatud 100 × 100 × 8 plaadile, ja plaat on keevitatud ülaplaadile vahetult tera 2 tugiplaadi A4 taha. Rulli ja mutri vahel on 1 mm seib DIN 988 16 × 22 × 1, et laagri välisrõngas mutrit ei puudutaks; polt M16 × 70 seibiga. Nii on rull samal kõrgusel kui pingutirull (57–87 mm ülaplaadist). Rulli koormus on töös ~650 N ja löögil kuni ~950 N.
• Vedru ja silmuspolt: tõmbevedru, traat ~4,5 mm, välisläbimõõt ~35 mm, jäikus 5–7 N/mm, pikkus konksudega ~150 mm. Teine ots on M10 silmuspoldil, mis läheb läbi ülaplaadile keevitatud kõrva (B11) ja on kahe mutriga reguleeritav. Kui vedru on teise pikkusega, nihuta kõrva vedru suunas nii, et silmuspoldil jääks ±20 mm reguleerimisruumi.
• Piirik: M10 polt ülaplaadile keevitatud mutris, hoova välisküljel 10 mm vahega. Kui terad pärast seiskamist rihma edasi ajavad, muutub lõtv pool hetkeks pingul pooleks. Piirik ei lase rullil siis tagasi vajuda ja rihmal maha hüpata.
• Rihmajuhikud: igal rattal üks 8 mm varrasest painutatud või poldist juhik rihma välisküljel 3–5 mm kaugusel, eriti V1, tera 2 ja juhtrulli juures.

Seadistamine. Keera silmuspolti, kuni hoob on joonise asendis ja piirikust ~10 mm eemal. Vedru jõud on siis ~300 N ja rihma lõdva poole pinge samuti ~300 N. Kontrolli pagasikaaluga: tõmba hoova otsa vedru augu juurest risti hoovaga rihmast eemale. Rull peab rihmast lahti tulema umbes 30 kg juures. Uus rihm venib, nii et kontrolli uuesti pärast 2–3 töötundi.

Rihma paigaldamine ja vahetamine. Veovõll on kahe laagri vahel ja tagapost sulgeb ringi, nii et rihm saab võllile minna ainult võlli otsast. Seepärast kinnitub ülemine laagriplaat B3 nelja M12 poldiga posti otsas oleva ääriku B9 külge ja mootori kronstein B6 on B3 peale keevitatud, nii et need tõusevad koos.

1. Lõdvenda vedru, keera piirik välja ja pööra rull rihmast eemale.
2. Keera lahti B3 neli polti, ülemise laagri lukustuskruvid ja lõugsiduri võllipoolse rummu kinnituskruvi. Tõsta kronstein B3 + B6 koos laagri, siduri ja mootoriga ~100 mm üles, kuni võlli ots on vaba, ja toeta klotsiga. Voolikud jäävad külge.
3. Pane rihm ümber kolme spindli ja veovõlli rihmaratta, nii et pingutirull ja juhtrull jäävad rihma tagaküljele: rihm jookseb tera 2 rihmaratta eest ja juhtrulli tagant.
4. Lase kronstein tagasi võllile ja pinguta B3 poldid, laagri lukustuskruvid ja siduri rummu kruvi. Siis keera piirik sisse, pane vedru tagasi ja seadista.

Kui rull on eemale keeratud, on rihmal ~40 cm lõtku, nii et rihm tuleb ratastelt kergesti maha.

Hüdroskeem

Skeem on joonistatud ISO 1219 sümbolitega. Külgnihet ei ole, nii et kogu Avanti vool läheb otse mootorile 1A1 ning klapiplokki, jaoturit, silindrit ja elektrijuhtmeid pole vaja.

• 1V1 teeb kahte tööd. Pärast seiskamist pöörlevad terad veel 10–20 s ja õli ringleb läbi 1V1 tagasi mootorisse, nii et ei teki kavitatsiooni ega rõhulööki. Kui lisahüdraulika kogemata vastupidi lülitada, läheb õli läbi 1V1 otse tagasi ja mootor seisab. Eraldi tagasilöögiklappi survetorus ei ole, sest vastupidise lülituse korral jääks õli selle ja mootori vahele kinni ja rõhk tõuseks Avanti kaitseklapini.
• Lekkeliin: kahesuunalisel mootoril on väline lekkeava L. See ühendatakse eraldi voolikuga Avanti vabatagasivoolu liitmikuga X3, mitte tavalisse tagasivoolu. Sisemise lekkega mootor sobib, kui tagasivoolu vasturõhk jääb alla mootori lubatud piiri. Seda saab mõõta punktist MP2.
• Pöörlemissuund: mootor on V1 peal võll allapoole. Et terad pöörleksid pealtvaates päripäeva, peab mootor pöörlema võlli otsast vaadatuna vastupäeva (L). Paremakäeline (R) mootor sobib ainult siis, kui see on päriselt kahesuunaline ja välise lekkeavaga: siis vaheta survetoru ja tagasivoolu ühendused omavahel. Ühesuunaline R-mootor pöörleks vales suunas ja tagasivoolu surve lõhuks võllitihendi.
• Mootori ahelat kaitseb Avanti oma kaitseklapp (~200 bar).

Seadistamine. Mõõda MP1-lt töörõhku ja MP2-lt tagasivoolu rõhku täisvoolul: viimane näitab, kas sisemise lekkega mootor sobib. Kontrolli tahhomeetriga spindli pöördeid, need peavad olema 635/640 puhul ~2770 ja 630 puhul ~2440 p/min ning mitte üle 3100.

Sõlmed

Masin koosneb viiest keevitatud sõlmest ja ostetud hüdraulikast. Joonistel ja lõikenimekirjas on igal detailil positsioon (A1, B2 jne), kus täht näitab sõlme. Kõik mõõdud on millimeetrites. Nullpunkt on kere ümbritseva ristküliku eesmine vasak nurk: x paremale, y taha, z ülaplaadi pealispinnast üles.

Ülaplaat

Ülaplaadi lõikejoonis koos märkimispunktidega on lehel A-1.

Leht A-1

Ülaplaat on üks 4 mm S355 leht, mille saab välja lõigata 1250 × 2500 lehest. Kõik lõiked on sirged. Enne keevitamist märgi plaadile spindlite, veovõlli, pinguti ja juhtrulli keskpunktid ning rataste kronsteinide ja torni kohad. Väljaviske avad on tagaseinas (A2), mitte ülaplaadis. Spindlite vahe külgsuunas on täpselt 544 mm ja siksak 290 mm, nii katavad terad 40 mm üle. Spindli keskava ja poldiavad tee alles ostetud spindli järgi.

Ristlõige: mis on plaadi all ja peal

Lõige läbi veovõlli ja mootori kronsteini on lehtedel B-1 ja B-2.

Leht B-1Leht B-2

Kõik kinnitub 4 mm ülaplaadi külge. Spindli korpus on plaadi all ja poldid lähevad läbi ülaplaadi ning 8 mm tugiplaadi (A4), mis jagab tera löögid laiemale alale. Küljed (A2) on 120 mm kõrged, nii et tera jääb umbes 90 mm plaadist allapoole ja lõikekõrgusel 60 mm on külgede alaserv umbes 26 mm maast. Kui ostetud spindel on teistsuguse kõrgusega, muuda külgede kõrgust (lattraud 100…140 mm), et tera jääks 25…40 mm külgede alaservast kõrgemale.

Veovõll V1 seisab kahe UCF 206 laagri vahel: alumine laager on alusplaadil (B1), ülemine laagriplaadil (B3), mis on nelja M12 poldiga tagaposti (B2) otsa keevitatud äärikul (B9), et rihma saaks vahetada. Tagapost on toru 80 × 40 × 4 alusplaadi tagaservas (y 930…970), nii et rihma tagakülg jääb postist ~40 mm kaugusele. Võllil on üks Ø140 rihmaratas samal kõrgusel spindlite rihmaratastega. Mootor istub kronsteinil B6, mis on B3 peale keevitatud, ja lõugsidur on kronsteini sees (lehed B-1 ja B-2).

Kinnitus ja ujuv riputus

Riputuse detailid on lehtedel D-1 kuni D-3, koost lehel K-1.

Leht K-1Leht D-1Leht D-2Leht D-3

Kinnitus. Kiirkinnitusplaadi (E8) esiküljele on keevitatud ristitala (E5, toru 80 × 80 × 5, pikkus 580, plaadi vasakust servast parema hoovakõrvani), mis jäigastab plaati ja kannab hoova tagumisi kõrvu (D6) ning ketiharude kõrva (E11). Kõrvad on ristitalal 131 mm plaadi keskjoonest vasakul (x 935), nii et kere keskjoon jääb Avanti keskjoonest 150 mm vasakule. Külgnihke torusid, liugurit ega silindrit ei ole ja sellest tuleb suurem osa kokkuhoiust: ~95 kg terast, silinder, klapiplokk ja suurem osa voolikutest jääb ära.

Ujuv riputus. Kere tagaserva peale on keevitatud 10 mm alusplaat ja sellele torni karp (D1), millest ulatub üle tagaserva taha Ø60 pikitihvt (D2, ostetav tõmmatud ümarteras S355J2C+C h9, tavaline keevitatav teras). Pikitihvt on kere raskuskeskme kohal (x 935), nii et tõstetud kere ripub külgsuunas loodis. Pea (D3) on 348 mm pikk toru 100 × 100 × 5, mille keskel on pikitihvtile sobiv 140 mm pikk puks (ostetav hoonitud silindritoru 70 × 60 H8). Pea otstesse on keevitatud 10 mm otsaplaadid, millest ulatuvad välja hoova esimesed tihvtid, nii et hoova külgtorud jäävad pea otstest väljapoole. H-kujuline hoob (D4, tihvtide vahe 400 mm) ühendab pea ja ristitala kõrvad, kõik hoova tihvtid (D5) on põiki. Nii töötab pea nagu kardaaniliigend: hoob laseb kerel üles-alla ujuda umbes ±10 cm, pea pöörleb hoova otsas (kere nõkutus) ja pikitihvtil (külgkalle ±8°). Kere toetub alati oma neljale rattale, Avant ainult veab ja lükkab.

Ketisild ja ketiharud. Pea kohale on torni kaanele keevitatud ketisild (D11): 290 mm pikk tala 60 × 60 × 5 ja selle otstes kaks 10 mm ketikõrva 300 mm vahega. Kõrvade all on tallad 6 mm kummipuhvritega, mis on pea pealsest 26 mm kõrgemal. Kõrvade Ø18 avadest läheb ristitala ketikõrvani (E11) kaks eraldi ketiharu (D7, G80 Ø8, kumbki 635 mm seekli poltide vahel), mis on E11 juures ühes seeklis. Nii on igal liigendil oma piirik:

Kui Avant noole tõstab, jääb hoob alumisele puhvrile ja kere nina vajub, kuni mõlemad ketiharud pingulduvad. Siis on nina ~12° all ning V-kujulised harud hoiavad kere ka külgsuunas kinni: kalde tekitamiseks peaks löök ületama ~300 Nm, ja ka siis võtavad selle ±8° juures vastu ketisilla puhvrid. Nina üles hoiab kere enda raskus, mis harud pingul hoiab. Transpordiks saab nina Avanti kallutusega loodi tõsta. Pikemaks teeks pista D10.1 kõrvade Ø17 avadesse hoova kohale kaks transpordipolti (D10.4, Ø16 kuullukuga), siis ei saa hoob ka löökidel alumiselt puhvrilt üles hüpata. Enne niitmist võta poldid välja. Niitmisel jäävad harud kogu ujumise ja kalde ulatuses lõdvaks, vähemalt ~12 mm lõtkuga. Tõstes kannavad harud kokku ~4,5 kN ja kere nõkutusmoment läheb läbi pikitihvti, seepärast on tihvt Ø60 ja keevitatud torni mõlema seina külge, torni karbi ja alusplaadi vahel on tugikolmnurgad (D9), alusplaat jaotab koormuse 210 × 300 mm alale ülaplaadil ning ketid peavad olema klass 80 (G80) koos vähemalt 2 t seeklitega.

Voolikud. Vii mootori voolikud mööda hooba ja kinnita need klambritega hoova külge ning ketisilla juures parema ketikõrva D11.2 välisküljele. Jäta nii palju lõtvust, et ujumine ja kalle neid ei venitaks.

3D-mudel. Ujuv riputus 3D näitab kogu masinat ruumiliselt, mõõdud on tööjooniste järgi. Mudelit saab hiirega pöörata ja liuguritega saab liigutada ujumist ja mõlemat kallet. Nupp „Tõsta Avantiga“ näitab, kuidas kere tõstes kahe ketiharu otsas ripub ja külgkalle lukustub, ja nupp „Rihmakate“ peidab katte, et näha rihma ja pingutit. Detailil klõpsates näeb selle tähist, materjali, ülesannet ja tööjoonise lehte.

Avanti kiirkinnitusplaat (E8)

Kiirkinnitusplaat on 10 mm tagaplaat 900 × 520, mille tagaküljele keevitatakse ostetud adapterikomplekti (IKH S7695) konks ja kaks lukustuskõrva. Ristitala E5 on keevitatud tagaplaadi esiküljele ja ribid E8.6 jäigastavad plaadi ülaserva ning kõrvade kohta. Plaadi keskjoon on Avanti keskjoonel (x 1066) ja ristitala ulatub plaadi vasakust servast parema hoovakõrvani (x 616…1195), et parem tagaratas saaks selle otsa kõrval pöörata. Konksu ja kõrvade koht määratakse Avanti peal. Kõik ülejäänud mõõdud on joonisel kindlad ning tagaplaat ja ribid on laserfailides. Tagaplaadis on neli kergendusakent ja alanurgad on maha lõigatud, nii et see kaalub ~27 kg aukudeta plaadi 37 kg asemel. Aknad jätavad terveks konksu vööndi, ristitala keevise, ketikõrva riba ja lukustuskõrvade ümbruse.

Valmistamine.

• Tagaplaat E8.1 (900 × 520) ja ribid E8.6 on 10 mm laserlehel. Plaat mahutab konksu ja kõrvade vahe kuni ~450 mm. Kui komplekt nõuab rohkem, tee plaat enne tellimist kõrgemaks. Mõõda ka Avanti lukustustihvtide telgede vahe: kui see on alla 400 mm, jäta alumine keskmine aken W4 lõikamata, ja kui üle 620 mm, jäta ära alanurkade lõiked.
• Pane komplekti konks ja kõrvad Avanti plaadile ja lukusta tihvtid. Sea tagaplaat nende vastu, keskjoon Avanti keskjoonel ja ülaserv konksuga tasa, ning hefti konks ja kõrvad plaadi külge.
• Võta plaat maha ja keevita konks ja kõrvad lõplikult (a6), vaheldumisi lühikeste lõikudena. Ribid E8.6 tulevad esiküljele ülaserva ja kõrvade kohale.
• Keevita ristitala E5 tagaplaadi esiküljele ülevalt ja alt kogu pikkuses (a5), siis ribid E8.6 (kui veel tegemata), hoova kõrvad D6 ja ketikõrv E11. Ketikõrv seisab pikisuunas E5 peal (x 930…940) ja selle tagaserv keevitatakse kogu kõrguses mõlemalt poolt tagaplaadi esipinna külge (a5), nii et keti tõmme läheb otse plaati ega painuta kõrva. Kinnita plaat keevitamise ajaks klambritega ja keevita vaheldumisi lühikeste lõikudena, et 900 mm plaat ei kõverduks.
• Pärast keevitamist proovi plaat uuesti Avanti otsa. Enne esimest niitmist tõsta valmis niiduk ~20 cm õhku, raputa seda ning kontrolli lukustust ja õmblusi. Vaata õmblused üle ka pärast esimesi töötunde.

Teine võimalus. Avant müüb keevitatavat adapterplaati (A2471, 10 mm ja A2472, 20 mm), millel on konks ja lukustuskohad valmis. Kui ostad selle, keevita ristitala E5 otse adapterplaadile ja jäta tagaplaat E8.1, ribid E8.6 ja adapterikomplekt ära.

Lõikenimekiri

Mõõdud on millimeetrites ja valmis detaili omad, lõikevaru lisa ise. Kui pole öeldud teisiti, on teras S355 (sobib ka S235). Positsioonid on samad mis joonistel.

Mida osta. Terast kokku umbes 300 kg (sellest kiirkinnitusplaat E8 ~35 kg), hinnaga ~450–700 €. Kogused on koos lõikevaruga:

• Lehed: 4 mm üks leht 1250×2500 (A1); 8 mm ~0,45 m² (A4, B10, B12, C1.5, C4, C5, D2.3); 10 mm ~1,1 m² (B3, B4, B6, B9, D1, D6, D9, D11, E8.1, E8.6, E11); 15 mm ~200×300 (B1, D10.2); 1,5 mm ~2 m² (B8) või alumiinium 2 mm.
• Lattraud: 120×6 6,2 m (A2 ja A6), 40×8 4 m, 40×10 0,25 m ja 25×10 0,4 m (E8.6, kui ribid ei tule laserist), 50×8 0,3 m (B7).
• Nurkraud: 40×40×4 1,5 m, 20×20×3 0,3 m (B8.4).
• Torud: 80×80×5 ~1,8 m, 80×40×4 ~1,4 m, 100×100×5 0,4 m, 60×60×5 0,3 m (D11), 50×50×4 1,3 m, 40×40×4 0,6 m, Ø25×4 0,05 m. Hoonitud silindritorud (ava H8–H10): 70×60 0,15 m (D3), 35×25 0,2 m (D4), 30×20 0,03 m (B7). Täppistoru 38×6 ~0,7 m (C6, C7).
• Ümarlatt: saetakse mõõtu: kalibreeritud C45 h9 Ø25 0,2 m (D5.2) ja Ø20 0,06 m (B10); lihvitud C45 Ø30 h7 0,3 m (B5); kroomitud kolvivarras 20MnV6 Ø25 f7 0,2 m (D5.1); tõmmatud ümarteras S355J2C+C Ø60 h9 0,3 m (D2).
• Muu: 2 ketiharu 8 mm klass 80 (G80) kokku ~1,3 m ja 3 seeklit vähemalt 2 t, 2 kuullukuga transpordipolti Ø16 × 55 trossiga, konveierilint 8 mm ~0,15 m² (kanaliklapid A7), poldid 8.8 (M6 kaane, M8 mootori, M10 piiriku, silmuspoldi, M12 laagrite ja B3, M16 rataste, nurgarulliku, pingutirulli ja juhtrulli jaoks). Normdetailid treitud osade asemel: vedrutihvt ISO 8752 12 × 80 (D2), pikk mutter DIN 6334 M16 × 48 tsinkimata (B12), seib DIN 988 16 × 22 × 1 (B12), seib ISO 7089 20 ja splint ISO 1234 5 × 32 (B10). Määrdeniplid: 4 × M6 (hülsid C6), 4 × M8×1 (D4.4) ja 1 × M10×1 45° (D3.4).

Ostudetailid treimise asemel

Treipinki pole vaja. Kõik puksid ja tihvtid on poest saadaolevad pooltooted või normdetailid, mis saetakse mõõtu ja puuritakse puurpingis. Hoonitud silindritoru ava on juba H8–H10 täpsusega ja tihvtide latt on h9 või f7, nii et tihvt läheb puksi lõtkuga kuni ~0,15 mm. Keevitamine võib ava veidi kitsamaks tõmmata: keevita lühikeste õmblustega vaheldumisi, kontrolli tihvti vahepeal ja vajadusel lihvi ava smirgelriidega.

Ainus töö, mida plasma ja puurpingiga teha ei saa, on veovõlli B5 kaks kiilsoont 8 P9. Need freesib iga mehaanikatöökoda mõne minutiga, või osta valmis kiilsoonega võll. Ülejäänud keermed ja õlad on asendatud: pead hoiab pikitihvtil vedrutihvt, pinguti hooba splint ja juhtrulli alus on pikk mutter.

Mass. Masinasse jääb ~275 kg terast (sellest kiirkinnitusplaat E8 ~35 kg). Koos spindlite, rataste, laagrite, rihmarataste, mootori ja hüdraulikaga (~105 kg) tuleb kokku umbes 380 kg ja raskuskese on ~0,79 m Avanti plaadist eespool. Alumiiniumist rihmakate vähendab kaalu veel ~6 kg. Kontrolli Avanti juhendist, kui palju 630/640 sellisel kaugusel tõsta jaksab, ja hoia kere transpordil madalal.

Kokkupaneku järjekord

Järjekord on valitud nii, et iga õmblus oleks ligipääsetav ja plaat jõuaks enne ajami paigaldamist sirgeks.

1. Ülaplaat. Märgi A1 kontuur ning spindlite, veovõlli, pinguti ja juhtrulli keskpunktid koordinaaditabeli järgi. Lõika plasmaga mööda juhtlatti, spindliavad ringjuhikuga. Spindlite poltide augud puuri alles siis, kui spindlid on käes.
2. Kere serv. Pööra plaat tagurpidi. Keevita A2 plaadi alla, alusta esiservast ja faasidest ning jäta kanaliavad vabaks. Seejärel A3, A6 ja A5. Keevita lühikeste vahelduvate õmblustega, et plaat ei kaarduks.
3. Tugiplaadid. Pööra plaat tagasi. Keevita peale A4, veovõlli alus B1, pinguti tihvt B10, vedrukõrv B11 ja juhtrulli alus B12. Tagapost B2 koos äärikuga B9 ja tugikolmnurkadega B4 keevita alusplaadi külge. Puuri augud läbi tugiplaadi ja ülaplaadi korraga.
4. Kronsteinid ja torn. Keevita esmalt esirataste alusplaadid C5 ülaplaadile, siis C1 koos tugikolmnurkadega C1.5, C2 ja torn: D1 alusplaat kere tagaservale, selle peale torni karp koos pikitihvtiga D2 ning karbi ette tugikolmnurgad D9. Kontrolli, et pikitihvt on rõhtne ja suunatud otse sõidusuunas.
5. Ajam. Paigalda spindlid, juhtrull ja pinguti B7. Pane veovõll alumisse laagrisse ja lase kronstein B3 + B6 koos ülemise laagriga võllile. Puuri B3 ja ääriku B9 augud ning lõika B9-sse keere M12 alles siis, kui võll pöörleb vabalt (leht B-2). Pane rihm peale nii, nagu on kirjas jaotises Rihma pingutamine ja pikkus. Joonda rihmarataste kõrgused joonlauaga.
6. Mootor. Pane siduri rummud võllile ja mootorile ning mootor kronsteini B6 peale. Joonda rummud joonlauaga ja pinguta alles siis mootori poldid (leht B-2).
7. Kinnitus. Ehita kiirkinnitusplaat E8 ja proovi see heftituna Avanti otsa (vt E8 joonis). Siis keevita ristitala E5 plaadi esiküljele ning sellele hoova kõrvad D6 ja ketikõrv E11. Hoova keskjoon on 131 mm plaadi keskjoonest vasakul.
8. Ujuv riputus. Lükka pea D3 pikitihvtile, ühenda hoob D4 tihvtidega D5, keevita ketisild D11 torni kaanele (D-2 märkus 7) ja kinnita ketiharud D7. Transpordipoldid D10.4 kinnita trossiga kõrvade D10.1 külge.
9. Hüdraulika. Ühenda voolikud mootoriga ja kinnita need hoova külge. Jäta lõtku ujumise ja kalde jaoks.
10. Kaitsed. Paigalda rihmakate B8, ketikardinad ja kanaliklapid A7.
11. Proovikäivitus. Käivita esmalt ilma teradeta, siis teradega. Kontrolli pöördeid (635/640: ~2770 p/min, 630: ~2440 p/min), vibratsiooni, terade seiskumisaega ja rihma temperatuuri.

Valmistamine oma plasmalõikuriga, ilma laserlõikuse ja painutuspingita:

• Ülaplaat on üks 4 mm leht, ainult sirged lõiked. Ümarate nurkade asemel on faasid, mis tõukavad tüve kõrvale.
• Küljed ja esiserv on 6 mm lattrauast ribad, mis keevitatakse ülaplaadi alla. Painutamist pole vaja.
• Spindliavad lõika plasmaga ringlõikejuhikuga (sirkliga) ja puuri kinnituspoldiavad spindli ääriku järgi.
• Märgista lõikejooned 1:1 paberi- või vineerimalliga, eriti spindlite asukohad, sest nende täpsus määrab terade vahe.
• Plasmaserv lihvi puhtaks enne keevitamist; leht tõmbab keevitamisel kergesti kaardu, seega keevita lühikeste vahelduvate õmblustega.

Need lehed on ehitamiseks: iga detail eraldi, kõik mõõdud millimeetrites, augud, faasid, keevisõmblused ja tükinimekiri. Lehed on joonestatud A3 formaadis. Dokumendis on lehe osad üksteise all, prindiks on samad lehed eraldi PDF-failis. Kui leht ja ülalolev kirjeldus lahknevad, kehtib leht.

Kõik lehtmaterjalist detailid on olemas eraldi DXF- ja STEP-failina ning paksuse kaupa lõikeplaanidena. Failinimes on tähis, materjal, paksus ja kogus, näiteks A4_S355_8mm_3tk tähendab detaili A4, terast S355, paksust 8 mm ja 3 tükki. Kontuurid on nimimõõdus ja lõikejoone kompensatsiooni teeb lõikaja. Lõikeplaan on soovituslik, lõikaja võib detailid oma lehele ümber paigutada.

Kokku umbes 1 825–3 125 €, kui lõikad, keevitad ja paned kokku ise. Hinnad on ligikaudsed (mälu järgi, ilma hinnapäringuta), km-ga.

Peamised otsused ja muudatused, uusim ees.